Minu suvelemmikud 2019

Täitsa kahju on öelda, et suvi sai läbi, kuigi ka sügisel on omad võlud on suvi siiski mu lemmik aastaaeg. Peale kaht lapsega kodus oldud aastat oli natukene põnev, aga samas ka ärev jälle tööle minna. Töökeskkond, kolleegid ja õpilased kõik on minu jaoks uus. Arvatavasti hakkan ma ka blogisse palju harvemini jõudma kui praegu, aga kes teab.

Sellel suvel rändasime päris palju ringi ja avastasime Eestimaa paiku, kus varem polnud käinud. Muidugi käisime ka kohtades, mis juba varasemast on meeldima hakanud ja saime kinnitust, et nad on ikka tasemel ja koha meie lemmikute listis kindlasti ära teeninud.

Vudila – käisime juulis, aga peame siiani õhtujuttu alustama Vutast. Meie kahese jaoks on see koht nagu paradiis, sai mängida, möllata, ujuda ja loomadele pai teha ning lõunaunest polnud sellel päeval juttugi. Kindlasti järgmisel suvel jälle.

Suveetendus “Kadri” – jõudsin sellel suvel kolmel korral teatrisse, aga “Kadri” läks kõige rohkem hinge. Loodan, et järgmisel suvel saab II osa vaatama minna.

Narva – Jõesuu Noorus spa vee- ja saunakeskus – kogu hotell oli ilus ja maitsekas, aga eriti meeldis mulle vee-ja saunakeskus. Külmadel talveõhtutel hakkan kindlasti seda kuuma Jaapani vanni igatsema ja õhtul saab seal õues mullivannis mõnuleda ja vaadata merd ja päikeseloojangut ning kuulata lainete kohinat. Lisaks on tegemist väga lastesõbraliku kohaga.

Elistvere loomapark – Väike Preili on suur loomasõber, tema eriline lemmik on karu. Elistvere karu oleks seda nagu teadnud ja viimasel korral näitas lapsele ikka kõiki trikke mida oskab. Piisavalt väike park, et saaks kõikide loomade tegemistesse süveneda, hea linnalähedal ka. Kahjuks ilvesepoegi me ikkagi ei näinud.

Pizza Olive – meile maitseb. Tundub, et teistele ka, sest rahvast on alati palju, kuigi Ihamaru asub ju ikkagi suhteliselt metsas.

Väikelinnade Võru ja Põlva keskväljakud – mõlemad on viimase paari aasta jooksul saanud uue kuue. Meie laps oleks Põlvasse tahtnud jäädagi, sest seal on purskkaevud, kus sai ennast mõnusalt märjaks lobistada. Võru omast sõitsime ainult mööda, aga jättis kutsuva mulje, peab kunagi minema lähemalt uudistama.

Tartu rattaringlus – kui alguses oli ratast võimatu saada ja linnapildis jäi iga päev silma mitmeid rattaid lõhkuvaid noori, siis nüüdseks on olukord rahunenud. Vähemalt ma olen alati ratast saanud, mugav on Toomemäest üles vurada.

Tartu kohvikute koogid – sattusime kuidagi tihti välja maiustama ja avastasime päris mitu eriti maitsvat kooki. Näiteks iga kell võiksin uuesti süüa Pahade Poiste Toorjuustu-sokolaadi marmorkooki vaarikakastmega ning RP9 laimikook valge sokolaadi ja toorjuustuga oli super maitsev. Werneri koogivalikust ma ei hakka üldse rääkimagi, lemmikud meil seal napoleoni kook ja uue leiuna laulupeo kook.

Sibulatee – käisime kahel korral, aga ikka ei jõudnud kõigega nii põhjalikult tutvuda kui oleks tahtnud. Soovitan kindlasti Sibulateele aardeid otsima minna ja sibulaid varuma. Mina lähen kindlasti järgmisel suvel jälle, et sealne rattaring ära teha.

Pärnu- aastaid tagasi sattusin pea iga nädal Pärnusse, nüüd polnud kaks aastat käinud, aga tekkis ikka kergelt kodune tunne. Steffani pitsa oli ikka sama hea kui vanasti.

Kubija Spa – oleme käinud viimase kolme aasta jooksul vist viis korda. Mulle meeldib seal kõik. Teenindus, toad, veekeskus, toit, hoolitsused ja neid saab tarbida minu arvates ikka väga mõistliku raha eest ka. Me ei pidanud ka seekord pettuma.

Nooritsmetsa küün – mul oli võimalus osa saada küünipulmast, väga vahva küün Põlvamaal.

Tartu muuseumid – kuna meie laps tahaks iga päev muuseumis käia, siis on mul ülihea meel, et muuseumites nii tihti uusi näituseid avatakse. Spordimuuseum ja Mänguasjamuuseum on täielikud hitid tema jaoks, kui ta pikemaid lauseid oskab moodustada, siis võib seal ekskursioone läbi viia 😀 aga tal on põnev olnud ka AHHAAs, Loodusmuuseumis ja ERMis.

Ma arvan, et see oli esimene suvi mu elus kui ma ei käinud Kauksis. Lihtsalt läks kuidagi nii, et ilusate ilmadega olime kuskil mujal ja külma ning vihmaga ei mõju rand minu jaoks just kutsuvalt.

Järgmisel suvel juba uued käigud, nüüd siis jälle töölainele tagasi.

Spaapuhkus Narva – Jõesuus Noorus spas

Ma olin paarkorda elus varem ka Narva – Jõesuu rannas käinud, aga sealsed spaad olid minu jaoks kõik võõrad. Nüüd avanes meeldiv võimalus koos elukaaslase, lapse ja emaga kolm päeva Noorus Spa Hotellis mõnuleda. See on kuurortlinna uusim spaahotell. Tegelikult on seal 500m raadiuses lausa kaks Noorust, seega ma kordan igaksjuhuks üle, et meie olime Noorus Spa Hotellis mitte Noorus Spa Inn`is.

Kui ma peaksin hotelli ühesõnaga kirjeldama, siis ma ütleksin LUKSUSLIK. Teisena tuli mul kohe pähe LASTESÕBRALIK. Me jõudsime juba kell kaks pärastlõunal kohale, kuigi check-in on alates kella kolmest, siis sellest ei tehtud mingit probleemi ja saime varem oma toa kätte.

Me ööbisime suite toas, mis on siis kahetoaline tuba rõduga, vaatega merele. Eriti meeldiv oli, et toas oli hüdromassaaži vann kahele inimesele, laps sulistas seal küll kõige rohkem. Toas oli ka espresso kohvimasin, konditsioneer, veekeedukann ja tee valik, seif, minibaar, kus kaks pudelivett tasuta, asjad, mida just igas hotellis pole tasuta kasutamiseks igas toas.

Mõlema toa kaudu pääses suurele rõdule ning mõlemas toas oli ka wcd, need olid jällegi väga luksuslikud. Ma võib olla rumal, aga me ei saanud pihta, miks iga vetsupoti kõrval peab ka telefon olema?

Hommikusöögi valik oli küll külluslik, aga ma olin toidu valimisel ikka kuidagi raskustes. Minu lemmikuks kujunesid sõrnikud, neile sai lisada maasikakastet, karamellikastet ja sokolaadikastet. Mmmm….kui head. Putru sai valida nii veega tehtut kui piimaga valmistatut, munad, peekon, munakook, viinerid, vorstikesed, kala valik, võileivamaterjal, saiakesed, müsli ja mitmekülgne joogivalik ning vähemalt kolme sorti puuviljad täitsid kõhtu hästi.

Õhtusöök. Esimesel õhtul oli vau efekt ikka korralik. Sõime palju ja kõht lõi nurru, sest kõik oli nii maitsev. Eelroaks erinevad tikuvõileivad ja soolased korvikesed ning juustud. Pearoaks sai valida nii sealiha, kana, kala, ahjukartulit, friikartuleid, riisi, kusskussi, lihapalle ja veel ja veel muid asju. Ainult sõime ja kiitsime. Magusavalik oli ka imehea ja valida sai kolme erineva roa vahel, mina maitsesin muidugi kõike. Ainus mida ma igatsesin olid värsked salatid, neid põhimõtteliselt ei olnudki ei hommikusöögil ega õhtusöögil. Tavaliselt on just salatite valik hotellides väga suur.

Ootused teiseks õhtuks olid kõrgele kruvitud, aga kahjuks tuli hoopis kerge pettumus vastu võtta. Söögid olid täpselt samad, mis esimesel õhtul ja kala ei maitsenud üldse hästi, oli kastmeta ja kuiv. Kana polnud selline mahlane nagu eelmisel päeval. Magusroad olid ka läbi proovitud ja teisel päeval olid nad kuidagi maitsetumad, tekkis kerge pettumus, et polegi midagi uut proovida, mida päev otsa oodata sai. Kõhud saime muidugi jällegi punni ja häid asju oli ka palju.

Vee- ja saunakeskus on küll üks parimaid, kus ma käinud olen. Keskuses on kaheksa erinevat sauna, atraktsioonidega bassein, 25-meetrine bassein, välibassein, lastebassein, mullivannid, baar ja avatud terass. Kogu kompleks jättis tervikliku ja väga läbi mõeldud mulje.

Saunadest meeldis mulle kõige rohkem aurusaun, aroomisaun oli ka täitsa mõnus. Olen muidu suhteliselt suur soolasauna fänn, aga sealne sool tundus kuidagi eriti jäme ja kehal oli pigem valus, kui seda oma nahale hõõrusin. Olemas on veel lakoonium, kadakasaun, klassikaline Soome saun, kuum Soome saun ning Soome saun ime vaatega. Ime vaade seisneb siis selles, et näeb välja terassile ja merele. Proovisin sinna eriti kuuma Soome sauna ka minna, aga mul hakkasid tallaalused kärssama ja ma ei viitsinud plätusid ning rätikut pepu alla tooma minna. Lamamistoolid olid soojendava efektiga, sinna oleks võinud lausa tuttu jääda, nii mõnusalt soojendasid selga.

Veeasjadest meeldis mulle kõige rohkem Jaapani vann, seal on vesi 40 kraadi kuum ja lõõgastus on täielik.

Tore oli ka see, et lasteala oli täiesti eraldi ruumi tehtud, seega ei häiri kilkavad ja lustivad lapsed teisi spa külastajaid ning lapsed ise ei saa ka kuskile jooksu panna. Lastealal oli kaks basseini, ühes soojem vesi ja sügavus 40cm ning teises veidi jahedam vesi ning sügavus vist umbes 90cm. Kasutamiseks oli pandud palju erinevaid vahendeid väikelastele – kätised, rõngad, vestid.

Õhtul oli super romantiline õues soojas mullivannis istuda ja koos kaaslasega loojuvat päikest vaadata. Õue sai läbi Soome sauna ja ka ujudes pääses välialale.

Positiivne oli see, et mullivanne ja veeatraktsioone oli mitmes kohas ja see tekitas privaatsema tunde ning alati kuskile vanni/basseini mahtus minna. Baaris oli suur valik erinevaid karastusjooke ja kokteile. Väike Preili jõi mingit piimakokteili marjadega, see oli küll väga hea.

Lisaks on olemas veel VIP-oaas, kuhu pääsevad ainult täiskasvanud ning mille pilet maksab hotelli külastajale 15.- Seal on neli sauna, bassein lõõgastavate veemassaaži allikatega, jaapani vann, baar ja terrass ning tasuta joogid, söögid. Seal me seekord ei käinud.

Soolatuba Esagono Halo külastus 30 minutiks oli meil baketis sees ja seal me ka ära käisime. Sauna seinad olid vooderdatud himaalaja roosa soola blokkidest, saun ise ja pingid okume puidust ning maas on siis hästi palju soola, mis näeb kaugemalt vaadates välja nagu liiv. Lapsele anti mänguasjad ja ämbrid, kühvlid kaasa ning tema jaoks oligi see nagu põnev liivakastis käik. Istusime seal ujumisriietes, sest temperatuur on saunas umbes 40 ja higi sai lahti küll. Ega see millegi erilisena ei tundunudki tegelikult, aga pärast olid küll jalad ja käed mõnusalt pehmed.

Hoolitsusi meil paketis ei olnud ja juurde me ka ei ostnud, aga nimetused tundusid küll väga huvitavad olevat. Kindlasti kunagi tahaksin tagasi minna ja ennast poputada lasta. Kleopatra unelm, Siiditee, Nooruse purskkaev ja teised taolised nimetused kõlavad ju hästi küll.

Lastetuba oli päris suur. Väiksele Preilile meeldis takistusrada läbida ja pallimerre liugu lasta. Tegelikult oli seal toas küll mitmeid kappe ja ruumi ka, aga kapid olid tühjad ja mänguasju mõned üksikud. Pliiatsid olid olemas, pabereid mitte, sellised pisiasjad.

Ka õues oli laste peale mõeldud, hotelli sisehoovis oli lastel tegevust küllalt. Sai nii kiikuda, ronida, liugu lasta, liivakastis mängida kui lihtsal teiste lastega sõprust sobitada.

Üldse oli see minu arvates üks väga lastesõbralik hotell. Restoranis oli palju söögitoole, veekeskuses oli lastele oma privaatne ala, kus olid olemas kätised,vestid ja rõngad. Lastega peresid oli hotellis palju.

Ka spordiarmastajatele ja treenijatele on mõeldud. Suur jõusaal ja erinevad rühmatreeningud ootasid külastajaid. Laenutada sai ka rattaid ja elektri tõukse, et Narva – Jõesuud uudistama minna.

Narva – Jõesuu tõmbenumber on muidugi kaunis ja pikk liivarand. Me käisime rannas täpselt ühe korra, sest ainult esimesel päeval oli ilm ilus, teisel päeval sadas pidevalt ja kolmandal päeval oli nii tuuline ja külm, et vaatasime kuidas ruttu autosse ja koju saaks.

Kokkuvõttes jäime oma spaapuhkusega muidugi väga rahule. Noorusesse tasub teinekordi minna.

Suveplaanid…

Suvi pole enam mägede taga, vaid pool kuud ootust ja ongi juuni. Pruuniks teiseks juuniks ma saada ei looda, aga mingid plaanid on suvekuudeks tehtud küll. Näiteks on just kevadel õige aeg osta pileteid kultuuri-sündmustele ja mängumaadele, ikka selleks, et maksta võimalikult head hinda. Eestimaa loodus pakub ka väga palju võimalusi teha tasuta asju, näiteks meile meeldib väga discgolfi mängida ja matkaradadel käia.

Esialgsed plaanid on siis sellised:

Vudila mängumaa – minule kui täiskasvanule meeldib seal väga, kujutan ette, et meie Väike Preili vaimustub ka sellest kogu pere mängumaast. Seal on suur veepark, loomapark, kus saab lambaid, kitsi paitada ning veel ja veel põnevaid atraktsioone igale eale ja igale maitsele. Ostsin aprillis piletid ära, sain 50% soodsamalt. Täispiletid kõigest 7.- ja Väikse Preili pilet 4.-.

Foto: www.vudila.ee

Cantervilla Lossi mängumaa – teemapark Põlvamaal, kuhu me varem sattunud ei ole. Kodulehel olevad fotod ja atraktsioonide kirjeldus tõotab igatahes lustlikku päeva. Ostsin piletid juba aprillis, alla meetrised lapsed pääsevad tasuta möllama.

Foto: cantervilla.ee

Tallinna Loomaaed – Elistveres käigud on näidanud, et meie Väike Preili on väga suur loomasõber, ise tahan ka väga loomaaeda minna, uut jääkarude elamut vaatama ja üldse eksootilisi loomi uudistama.

Foto: tallinnzoo.ee

Narva – Jõesuu Noorus Spa – ma pole varem sealkandi spaades käinud, ainult Toila Spa on tuttav. Juuli lõpus mõnuleme kolm päeva just Noorus Spaas. Kindlasti jalutame ka Narva linnas ringi, kindluses olen ma kordi käinud, aga Victoria Bastion on uus huviväärsus, mida külastada.

Teatrietendused – hetkel on piletid olemas Tartus toimuvatele suveetendustele “Kirvetüü”, “Kadri” ja “Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasutt”, aga etendusi, mida veel näha tahaks on oi kui palju.

Foto: Ruudu Rahumaru

Kontserdid – Peipsi Romantika ja Rannabungerja Tuletorni kontserdid sobivad asukoha ja oma aura poolest enim, aga püüame hoopis jõuda Luke mõisa parki Taukari kontserdile ja Tartu laulupeole.

Postitee, Maanteemuuseum, Pizza Olive – Eesti kõige ilusam maantee on minu arvate just see vana Tartu – Võru maantee. Me oleme käinud Maanteemuuseumis ja Pizza Olive pitsasid pean ma Eesti parimateks, aga mida peidab endas Põlva Talurahvamuuseum ning milliseid matkaelamusi pakuvad Tilleoru ning Palojärve matkarada, see vajab alles avastamist. 20. juulil avatakse Maanteemuuseumis uus masinahall. See on elamuslik ekspositsioon sellest, kuidas masinad meid valitsevad ja mil moel ohutult masinaid valitseda. Sätimegi oma Postiteel kulgemise suve teise poolde, et uus näitus ka üle vaadata.

Foto: maanteemuuseum.ee

Metsa ja järve – talvel on nii hea võtta sügavkülmast mustikaid, mets-maasikaid ja teisi marju. Ma ei mäleta, millal me pannkookidele viimati poest ostetud moosi peale oleks pannud, ikka oma korjatud marjadest tuleb see kõige maitsvam suutäis. Nii, et jah, mustikale, vaarikale, maasikale, jõhvikale lähen ma. Ja seened, mmmm, ma võiks iga päev praetud ja marineeritud seeni süüa. Kuna me laps on täielik veehull, siis ujume arvatavasti igal vähegi päikesepaistelisel päeval, enamasti supleme Peipsis ja Emajões. Mind pole kunagi suvine Pärnu rand tõmmanud, aga vot Kauksis tuleb suve jooksul ikka mitmeid kordi käia. Väikestest järvedest on minu lemmik Saare järv Jõgevamaal.

Üritused – Tartu kultuurikalendrist vaatasin, et tulemas on mitmeid üritusi, mida tahaks uudistama minna. Näiteks Tartu Laulupidu, Tartu toidu- ja veinifestival, Emajõe festival, Tartu armastusfilmide festival TARTUFF, Aparaaditehase festival. Jõgevamaa sündmustest jäid silma Tünnilaat, Peipsi järve festival, Võtikvere raamatupidu, vestlusõhtu “Mida mehed tahavad?”, Peipsi toidu tänav 175km, Küüslaugufestival. Kindlasti mõnest eelmainitud üritusest võtame osa ning jagan oma muljeid ka siin blogis.

Foto: tartuff.ee

Matkarajad – RMK matkatee läbimist sellel aastal veel eesmärgiks ei võta, sest Väike Preili on veel nõnda pisi, aga kunagi kaugemas tulevikus on see mu unistus küll. Selle suve eesmärgiks on läbida Saare järve õpperada (3,5km), Tammeluha matkarada (3km), Endla järve matkarada (8km), Alatskivi matkarada (4,5km), Ilmatsalu – Kärevere linnutee õpperada (3,5km), Tiksoja matkarajad (1+2km), Kotka matkarada (6,7km), Kiidjärve kuklasterada (1km).

Foto: loodusegakoos.ee

Sibulatee – ise reklaamivad nad ennast lausega “Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri. Ma usun, et kõige mõnusam on Sibulateed avastada jalgrattal, vähemalt mina tahaksin sinna rattaga sõitma minna. Liivi muuseum, Voronja galerii, AmbulARToorium, Kolkja Vanausuliste muuseum, Kostja sibulatalu, Peipsimaa külastuskeskus, Nina majakas, Alatskivi loss, Siguri muuseum. Kas kõike jõuab ühe päevaga?

Foto: Aron Urb

Sport – tahaksin mängida minigolfi Vihula mõisas,seal on Baltimaade suurim minigolfi väljak. Golfiväljaku radadel võib näha Eesti, Läti ja Lee­du vaatamisväärsusi, seega saab mängu käigus justkui läbi nende riikide reisida. Uusi ja huvitavaid discgolfi radasi lisandub nagu seeni peale vihma, vaja mõni järele proovida. Tenniselahinguid elukaaslasega ootan ka väga. Tahan sõita rulluiskudega hästi palju ringe Tähtvere Spordipargis, teha tutvust mõne minu jaoks uue spordialaga.

Foto: vihulamanor.com

Põhja – Eesti ranniku äär ja Lahemaa – mulle meeldib sõita mööda väikseid mereäärseid teid mööda. Toolse ordulinnuse varemed, Vainupea kabel ja rand, Vergi sadam, Altja kaluriküla, Võsu, imekaunis Käsmu, Viinistu, Purekkari neem, Juminda neem, Hara allveelaevade baas. Tegevust ja vaatamisväärsuseid mitmeks päevaks, samuti nii palju võimalusi ennast merevees jahutada, ohtralt piknikuplatse ja telkimisalasid.

Foto: Kauri Kivipõld

Nüüd sai ikka päris palju asju kirja. Me oleme selline rännuhimuline perekond, kes väga niisama paigal istuda ei oska, ikka tahame midagi aktiivset teha. Kuna õpetajatel on pikem suvepuhkus, siis jaanipäevast augusti viimase nädalani on ka aega laialt käes. Patareid on ju uueks õppeaastaks vaja korralikult ära laadida.