Treener ehk kohtumine kogemusega

Kergejõustikutreener Jaanus Kriisk kirjutas raamatu “Treener ehk kohtumine kogemusega” 2017. aastal. Ta ise on treeneriametit pidanud põhitöö kõrvalt ning on olnud ka oma laste treener. Kõigepealt saabki lugeda raamatu autori eluteest ja tema mõtisklusi treeneritööst, sellele järgneb spordiajaloolase Kalle Voolaidi ülevaade treenimise ajaloost.

Raamatus räägivad oma kogemustest ja läbielamistest 13 Eesti treenerit, kes on mõjutanud oma ala arengut Eestis. Sõna saavad Aavo Põhjala, Anatoli Šmigun, Anna Levandi, Avo Keel, Jaak Salumets, Jüri Post, Kalmer Musting, Mart Siliksaar, Matti Killing, Helen Nelis –Naukas, Rein Ottoson, Toomas Merila ja Tõnu Kaukis.

Põhjala, Šmigun, Levandi, Keel, Salumets, Killing ning kergejõustiku-treenerid Merila ja Kaukis on minu jaoks juba varasemastki väga tuttavad nimed, aga ikka oli hea nende mõtteid lugeda ja fakte meelde tuletada. Karate treenerist Jüri Postist ei teadnud ma varem midagi, sulgpalli entusiastist Mart Siliksaarest olin nagu kuskilt kuulnud. Käsipalli ja Kalmer Mustingu kohta oli huvitav lugeda. Helen Nelis – Naukase nimi kerkis minu jaoks rohkem pilti, kui linastus suurepärane film “Vehkleja”. Hiljem jäi ta juba kindlalt meelde, sest on ta ju Katrina Lehise treener ja üldse väga julgete väljaütlemistega naisterahvas.

Olles raamatu kaanest kaaneni läbilugenud jäin mõtisklema ja kergelt muretsema, sest olgem ausad raamatus said sõna väga head treenerid, kes pole keegi enam esimeses nooruses. Kas Eestis kasvab ikka peale uus ja sama tugev treeneritekaader? Kergejõustikuvõistlustel on küll palju noori treenereid, aga kuidas on seis näiteks vehklemises või käsipallis? Mina ei tea, aga loodan parimat.

Kokkuvõttes ma kindlasti ei kahetse sellele raamatule pühendatud aega, aga kohati hakkas natuke igav ka. Ei oskagi öelda, mis puudu jäi, aga ma ei lugenud seda nii suure innuga kui oleksin tahtnud.