Hullu Teadlase kabinetis, varakambris ja Toomkiriku tornides

Saan uhkusega öelda, et olen ka Tartu Ülikooli vilistlane, suurele ülikooli kokkutulekule ma küll ei plaani minna, aga külastasin täna Toomemäel asuvat Tartu Ülikooli muuseumi, see muuseum tutvustab teaduse ja ülikoolihariduse ajalugu 17. sajandist tänapäevani. Minu arvates pakub muuseum avastamisrõõmu kogu perele. Hommikupoolikul olidki seal peamiselt lapsed koos õpetajatega ringkäiku tegemas ja uusi teadmisi kogumas.

Juba muuseumi fuajees sai skulptuure ja Toomkiriku maketti imetleda ning teha tutvust Foucault`pendliga, mis teeb nähtavaks maakera liikumise.

Foto: muuseum.ut.ee

Tegevust jätkus lausa seitsmele korrusele. Peale pileti ostu suundusin Valgesse saali. Ilus saal, kus võimalik isegi pulmi pidada. Seal saab ülevaate Tartu Ülikooli ajaloost, interaktiivselseinal vahetuvad rektorite portreed, saab lugeda, millised kuulsad külalised on Tartu Ülikoolis külas käinud. Mulle jäid meelde näiteks Aleksander I, Rootsi kroonprints Gustav Adolf ning Dmitri Mendelejev.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valge saal. Foto Andres Tennus/Tartu Ülikool

Huvitav oli vaadata vanu fotosid ning lugeda millised teadustööd ja uurimised said alguse just Tartust, näiteks Tähetornist sai alguse mõte mõõta täpselt ära maakera ümbermõõt. Olen harjunud uhkest ja ilusast ülikooli peamajast mööda kõndima, aga peale II maailmasõda 1944. aastal alustati õppetööd näiteks lõhutud akendega kütmata ruumides. Sellist akendeta peamaja fotot oli väga veider vaadata.

Edasi liikusin varakambrisse, kus näituseruum on jagatud viide ossa. Saali keskosas on esemed, mis kõnelevad ülikooli administratiivsest ajaloost ning saali külgmised osad on jaotatud valdkondade kaupa. Mulle meeldis, et varakambris oli hämar, erinevad valguslahendused ja põrandale kirjutatud tsitaadid tekitasid kergelt nõidusliku meeleolu. Vaadata sai seal näiteks Eesti suurimat mündiaaret, rektori kuldserviisi, mündikaalu, Eesti esimest röntgenpilti ning sinilille aastast 1818.

Tartu Ülikooli varakamber TÜ ajaloo muuseumis. Foto Andres Tennus/Tartu Ülikool

Morgensterni saal oli hetkel suletud, muidu saab seal tutvuda tudengiorganisatsioonide ajalooga ning muuseumihoone minevikuga. Muuseumis asub ka Tartu vanim lift, mis töös juba 1928. aastast alates. Ma seekord jätsin selle katsetamise küll vahele, kerge hirm tuli peale.

Ülivinge koht on Hullu Teadlase kabinet, uksel on lausa silt, mis julgustab tegutsema ja uurima. Võib ringi vaadata, lugeda ja mängida, katsuda ja nuusutada, kuulata ja maitsta. Ühesõnaga lasteparadiis. Sealt leiab harivaid mänge, saab mõõteriistu katsuda, vajutada, pöörata, keerata, võluketast keerutada ja mida kõike veel. Igal laupäeval ootab Hull Teadlane lapsi eksperimendihommikutele.

Parroti kabinet asub pööningul, seal sai vaadata Parroti füüsikariistade kogu ja selle kasutusvõimalusi kaasaegses õppetöös. Tagasi alla jõudes läksin müüdavaid meeneid vaatama. Toompoes on müügil väga vahvaid tooteid, sealt saab osta nii raamatuid, suveniire, ehteid, kui ka näiteks “Tähtede sõda” kaardimängu.

Õue minnes ronisin Toomkiriku tornidesse, minu kui kõrgusepelguri jaoks oli see natuke raske, aga sain hakkama. Tartu toomkirik on üks suurimaid ning ainus kahe torniga keskaegne kirik Eestis. Kirikut hakati ehitama 13. sajandil ning seda  täiendati 16. sajandi alguseni. Viimasena valmisid kirikutornid. Liivi sõja ajal kirik purustati ning pole sestsaadik enam kirikuna tegutsenud. 

Alates 2005. aasta kevadest on tornid huvilistele avatud.  Vaade, mis tornist avaneb on turnimist väärt. Näeb sealt nii TÜ ühiselamuid kui ka EMÜ ühiselamuid, Jaani kirikut, Peetri kirikut, Katoliku kirikut kui ka Õlletehase kuivatitorni nagu kogu linn oleks peopesal.

Foto: muuseum.ut.ee

Väga põnev hommikupoolik oli, kindlasti on see muuseum, kuhu võib kaasa võtta ka lapsed, usun, et nad tahaksid Hullu Teadlase juurde jäädagi.