Vihmaste ilmade meelelahutus

Oleme juba nii ära harjunud, et iga päev saab tunde õues veeta – jalutada, mänguväljakuid külastada, rannas käia jne. Kaks vihmast ilma järjest ja meie Väike Preili muutus toas rahutuks. Õnneks on Tartus palju ägedaid kohti, kus aega veeta.

Eile käisime Marakratis mängimas. See mu lemmik mängutuba Tartus, kuigi jah, kõiki me pole veel jõudnud külastada. Marakratt asub Kvartali 4. korrusel, on Vspa naaber. Väike Preili on nüüd nii boss, et talle sobivad ronimiseks ja liulaskmiseks ainult suured torud ja takistusrajad. Seega ma saan ka ennast liigutada ja seal hullata, sest üksinda ta veel ei oska, mitte et mulle see keerdtoru väga meeldiks.

Mina käisin hommikul veel lapsele kirbukates asju otsimas. Põnnilt Põnnile kirbukast sain ühtteist riidekraami ja Aparaaditehase kirbukas 2. koht oli müügil väga ilus seelik, mis Väiksele Preilile täpselt paras. Tahtsin sealt Aardla ristist elektrirattaga koju tulla, äpp näitas, et seal lähedal parklates on rattaid. Kohale jõudes selgus muidugi, et äpp valetas ja rattaid parklas 0. Kui ma olin kaks parklat läbi käinud ja vihmas jalutades Aparaaditehasesse jõudsin, siis selgus, et ka seal parklas pole ühtegi ratast, seega kasutasin ikka linnaliini bussi. Kaubamaja juurest sain ratta, seal parklas oli ka ainult mõni üksik ratas. Kus kõik rattad on saanud??

Täna läksime peale ärkamist kohe Vspa veekeskusesse. Seal on ikka nii mõnus. Vspa oli vahepeal väiksel remondipausil, kiitus neile, et nad oma spaakeskust igal aastal värskendavad. Nüüd on olemas infrapunasaun, 15 minutit seal saunas maksab 3.- Gaasikerisega aroomisaunas on lava uuendatud ja ilusad puidust väiksed pingikesed lisatud. Üldse oli kõikides saunades nii mõnus, eriti nautisin seekord Türgi saunas pikutamist, tundsin kuidas kuumus selga paitab. Uus on vist ka spordituba? Vähemalt ma pole seda võimalust varem tähele pannud.

Foto: vspa.ee

Väike Preili on nüüd nõus kätistega basseini tulema, see teeb tema valvamise märgatavalt lihtsamaks ja ta saab ennast iseseisvamana tunda ja ringi sulberdada. Ma ei tea, kas veel on olemas nii pisikesi, kes on nii suured veesõbrad. Ta lihtsalt ujuks iga päev mitu tundi.

Peale ujumist olid kõhud väga tühjad ja suundusime samas keskuses asuvasse Vapianosse. Ma käin seal külalltki sageli, mulle meeldib nende kaardisüsteem, siis ei pea menüüsid ootama ja pärast ei pea arvet ootama. Päevapastasid oli viis, need kõik maksid 5.50. Ma proovisin esimestkorda Pomodora pastat ja mulle maitses, mõnusalt tomatine suutäis.

Õhtul ootab mind veel Vanemuise “Kirvetüü” esietendus, hea et see suvelavastus ei toimu vabas õhus, vaid hoopis Kammivabriku sündmuskeskuses. Tegelikult ootame päikselisi päevi, et saaks randa ja Vudilasse 🙂