Klassikokkutulek 3

On mulgi nüüd “Klassikokkutuleku” sarja viimane ehk kolmas osa “Klassikokkutulek 3: ristiisad” vaadatud. Otsus just täna kinno minna sündis tunnike enne filmi algust, kartsin, et võib olla on saal väljamüüdud, sest tegu on ju väga popi linateosega. Reaalsus oli see, et peale minu oli umbes 20 inimest veel filmi vaatamas ja vabu kohti küll ja veel.

Triloogia viimase peatüki alguses leiame kolm klassivenda olukorrast, kus kuri saatus on kõige hullemini asunud just Andrest väntsutama. Alustades eksnaise Anne uuest imalalt sulnist pereidüllist koos nägusa rikkurist abikaasa ja vastsündinud beebiga, kuni ootamatult kaelasadanud kohustusest hooldada invaliidistunud isa. Miks küll on teistel elu kõige ilusam just siis, kui sinul kõige hullemaks kisub? Kui Anne teeb Andresele ettepaneku hakata beebi ristiisaks, otsustab vapper mees leida ristsetele minekuks oma käevangu maailma kauneima kaaslanna. Sünnib äärmiselt loogiline plaan suunduda naisejahile tantralaagrisse. Pakkinud kaasa ratastoolis isa ja suured lootused, alustab Andres koos kaimude Toomase ja Mardiga stiihilist amokki läbi Eesti kuuma suve. 

Naerda saab filmi vaadates küll, mulle meeldis kolmas osa oluliselt rohkem kui teine, aga esimene osa jääb siiski lemmikuks, siis tekitasid vulgaarsed naljad elevust, aga nüüd kolmandas osas tundub samade nõksude kasutamine juba natuke tüütuna.

Oli olukordi, kus rahvas saalis naeris ja mina olin surmtõsine. Kuidas on naljakas olukord, kui keegi nihverdab oma invaliidist isa suvalise hooldekodu uksest sisse ja tahad siis ise jooksu panna? Põgenemise käigus niidab Andres veel paar vanurit pikali, jälle kõik naeravad. Jah, ma tean, et filmitegijad lihtsalt lõõbivad, aga mulle need naljad ei istunud. Ju ma veedan hetkel olude sunnil liiga palju aega hooldushaiglas ja olen selle teema suhtes ülitundlik. Samas pole muidugi reaalsuses naljakas ka pissihäda, mis ründab iga viie minuti tagant, aga Mait Malmsteni pidev sirtsutamine ja vetsu otsimine ajab ikka muigama küll. Tantralaagri naljad olid minu jaoks ka suhteliselt vaimukad.

Kõrvalosatäitjatest meeldisid mulle Jan Uuspõld (tantrakoolitaja), Ott Sepp (gei tantralaagris), Sandra Ashilevi (tantralaagri registraator) ning Saskia Alusalu (Pille). Ma mitu korda jäin mõttesse, et üks osatäitja nii Alusalu moodi, alles pärast kodus tegin kindlaks, et oligi tema ise.

Aga oli tore argiõhtu Eesti ülemeelikut komöödiat vaadates. Triloogia sai väärika punkti. Mulle meeldis, et filmitud oli Kauksis. Kauksi rand ja Peipsi järv, minu suvede lahutamatud kaaslased.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga