Tartu Mänguasjamuuseumis ja Teatri Kodus

Käisime Väikse Preiliga Mänguasjamuuseumis, see muuseum asub Tartu kesklinnas Lutsu tänaval, kenas vanas puumajas. Kui mõni mõtleb, et 1-aastane on liiga noor, et tema pärast muuseumisse minna, siis nüüd saan öelda, et isegi nii väikse lapse jaoks on see Mänguasjamuuseum üks kuldaväärt ja huvitav paik. Täispilet maksis 5.- ja väikelapse oma 0.50 senti. Pilet tagas pääsu püsinäitustele, ajutistele näitustele, Teatri Kodusse ja mängutuppa, uudistamist ja tegevust on seal ikka väga mitmeks tunniks. Meie olime muuseumis kaks tundi, aga laps oleks kindlasti kauem tahtnud mängida, aga ta lõunaune aeg pressis peale.

Mänguasjamuuseum avati juba 1994. aastal, aga 2004. aastast asub muuseum praegustes hoonetes. 2019. aasta maikuus saab muuseum juba 25. aastaseks, just juubeliaasta eelüritusena loodi muuseumi juurde beebiteater, mille avaetendust ka mina Väikse Preiliga vaatamas käisin. Lugedes muuseumi sünnipäevaplaane, siis jääb silma mitmeid vahvaid sündmuseid, näiteks näitus Läti mänguasjadest, Barbie 60. juubeli tähistamine (appi, Barbie on varsti pensionär) ning 18. mai peetakse suur sünnipäevapidu “Vinge veerandsada”. Kogu seda programmi lugedes on mul eriti hea meel, et me muuseumist ainult mõne minutilise jalutuskäigu kaugusel elame, sest see on paik, mis väärib taaskülastamist.

Mis me seal muuseumis siis nägime ja tegime? Esmalt tutvusime erinevate näitustega. Nukud, loomad, lauamängud, sõidukid, paberist mänguasjad, mängumajad, üleskeeratavad mänguasjad jne jne. Näitusel sai tutvuda nii linnalaste portselannukkudega, talulaste puust lõigatud loomadega, keskaegsete mänguasjadega kui ka tänapäeva laste lemmikutega. Näitusel “Mängime sajaga!” oli nii palju mängukanne, mis mu tagasi lapsepõlve viisid, näiteks kirbumäng oli kunagi mu lemmik.

Tegelikult oli muuseumis küll palju asju, mis olid vitriini taga ja mõeldud ainult vaatamiseks ega muudmoodi ei säilikski asjad järgmistele põlvedele vaatamiseks, aga siiski leidus mänguasju, mida laps ka ise katsuda sai ning mängunurki, kus ta toimetada sai. Näiteks olid olemas liivakast ja kööginurk, kus meie Väike Preili usinalt kokkas.

Uudistasime ka näitust “Maailma kuulsaim hiir”. Uskumatu, aga Miki Hiir on juba 90. aastat lapsi rõõmustanud. Näitusel on nii koomikseid, postkaarte, mänguasju kui ka temaatilisi mängunõusid.

Pilt: www.mm.ww

Peale näitustega tutvumist siirdusime laste paradiisi ehk mängutuppa. Tõeliselt mõnus koht, nii avar ja hästi läbi mõeldud mängupaik, kus ainult puust mänguasjad. Inspireeris ka koju vähem plastikut ja rohkem puitmänguasju muretsema. Väike Preili uudistas nukumaju, kokkas hoolega kööginurgas, kiikus natukene hobusega ja mängis motoorikakeskustega. Emme rõõmuks tuli natukeseks teisele korrusele ka ja lasi endale mesilase ning päkapiku kostüümi selga proovida. Kui see pole laste unistuste mängutuba, siis ma ei tea, milline oleks. Aknast piilusime ka muuseumi siseõue, kus on karussell, liivakast ja veetünn. Suvel lähme sinna kindlasti mängima.

Pilt: puhkaeestis.ee

Peale mängutoas mängimist läksime Teatri Kodusse, seal keldris asub nukukodude muuseum. Nukumaju on nii praegusaegseid kui ka peaaegu 100-aasta vanuseid. Seda näitust vaadates näeb, et nukumaju saab valmistada millest iganes, vaja on ainult fantaasiat ja näpuosavust.

Pilt: www.mm.ee

Mulle see muuseum väga meeldis, soovitan lastega külastada ja kindlasti vähemalt paar tundi aega varuda.

Beebiga teatris

Käisime Mänguasjamuuseumis vaatamas beebietendust “Pärismängult” See oli meie Väikse Preili jaoks elu esimene teatris käik ning ka mina pole ammu ammu teatrisse jõudnud. Juba tegelikult septembris nägin, et selline vahva etendus 0 – 3. aastastele põnnidele on tulemas, aga pileteid nii lihtne sinna saada polnudki, oktoobri etendused olid juba välja müüdud kui mina ostma hakkasin, seega valisin sobiva aja novembri etendustekavast.

Reklaamitakse etendust järgmiste sõnadega: “Pärismängult” sobib kõigile, kes mõistavad maailma ilma sõnadeta. Lavalt nähtav mängib vaatajate kujutlusvõimega, sõnade asemel kasutatakse loo edasiandmiseks helisid, vormi, värve ja liikumist.  Millest aga räägib “Pärismängult”? Sellest, kuidas pärisilma ja mänguilma kohtumispunktis võib sündida midagi maagilist. Selle piiri peal on võlumaailm, kus on aega mängida ja hetkes olla, nautida avastamise ja õppimise rõõmu. “Pärismängult” on lugu armastusest, kasvamisest, tunnetest ja lihtsast rõõmust, mida mängu kaudu on võimalik tunda.

Ma natukene ikka pabistasin enne minekut, et kuidas Väiksele Preilile selline teatrikogemus üldse meeldida võib, aga kõik see mure oli asjata. Ta istus väga viisakalt terve aja peaaegu liikumatult minu süles ja vaatas ammuli sui toimuvat, vahepeal ainult tõi kuuldavale mõne imestunud: “Ooooooo!” Minu arvates jäi see etendus veidi lahjaks, aga mina ju polnudki sihtgrupp. Väiksed mudilased nautisid seda teatrit igatahes täiega, mis ongi peamine.

Enne etendust piilusime alumisel korrusel olevasse muuseumi osasse, kus nägime väga palju erinevaid mängumajasid, meie Preili oli võlutud valgusemängust, mis näitusesaalis oli. Peale etendust sai üheskoos kohvi/vett juua, imemaitsvaid vahvleid osta ning lapsed said mängida ja uusi põnevaid mänguasju avastada.

Kokkuvõttes mõnusalt mugav ja vahva üritus. Seal olid isegi sussid kõikidele külastajatele olemas, sest teatrisaali välisjalatsites ei lasta. Meie ühel päeval seame sammud taas sinna muuseumisse, et kõike põhjalikumalt avastada, huvi selleks oli Väiksel Preilil olemas. Kui tuleb kõige pisematele mõni uus teatritükk, siis kindlasti lähme vaatama.

Mängukeskuses Marakratt hullamas

Kuna täna on vastikult niiske ja vihmane ilm, siis mänguväljakule ma ei tahtnud Väikse Preiliga minna, aga mingit vahvat tegevust tahtsin talle pakkuda küll. Googeldasin Tartus asuvaid laste mängumaasid ja valisin asukoha järgi kõige paremini sobiva välja.

Täna sai valituks Kvartali keskuses asuv laste mängukeskus Marakratt. Asub see neljandal korrusel ehk on V Spa veekeskuse naaber. Sõitsime liftiga õigele korrusele, parkisime käru ukse taha ning astusimegi marakrattide maailma.  1-aastasele maksis 60 minuti pilet 3.-, täitsa mõistlik hind minu arvates.

Esimesena suundusime muidugi pallimerre, mis on siiani mängutubades Väikse Preili lemmik koht olnud. Seal samas oli kohe ka liumägi nii, et seal mängumaa osas veetsime ikka enamuse ajast.

https://www.marakratt.ee/galerii/

Veel pakkus lapsele huvi nukunurk, koos köögi ja tarvikutega. Sai hoogsalt kapi uksi ja sahtleid avada ja kraami välja tõsta, nukukäruga nukku ringi sõidutada ja erinevaid puuvilju korvi ja potti tõsta.

Autodele mõeldud ringrajal oli alati palju sõitjaid, sinna ta eriti minna ei julgenud, aga üks väiksem auto pakkus talle muidu huvi küll. Raamaturiiuli juures vaatasime pusled üle ja sirvisime paari raamatut ka. Suurematele mõeldud atraktsioone ma väga uudistada ei jõudnud, aga tegevust jagub seal tundideks ka suurematele lastele. Olemas on ronimisala, pallikahurite mänguala, liumägi läbi kahe korruse ja palju muudki. 4. – 12. aastaseid lapsi saavad vanemad sinna mängima viia ka nii, et ise lähevad ära näiteks Kvartalisse shoppama.

Mängukeskuses on olemas ka sünnipäevatuba, kuhu mahub 30 külalist. 3 tunnise sünnipäeva hinnad algavad 60 eurost nädala sees ja on 100 euro ringis nädalavahetustel.

https://www.marakratt.ee/galerii/

Ma arvan, et tegu on ühe ägeda mängukeskusega, kuhu me ka teinekord mängima suundume. Tund aega hullamist väsitas Väikse Preili täitsa ära, oli kärus teel koju väga rahulik, tavaliselt tahab ikka vankrist välja rabeleda.