Minu suvelemmikud 2019

Täitsa kahju on öelda, et suvi sai läbi, kuigi ka sügisel on omad võlud on suvi siiski mu lemmik aastaaeg. Peale kaht lapsega kodus oldud aastat oli natukene põnev, aga samas ka ärev jälle tööle minna. Töökeskkond, kolleegid ja õpilased kõik on minu jaoks uus. Arvatavasti hakkan ma ka blogisse palju harvemini jõudma kui praegu, aga kes teab.

Sellel suvel rändasime päris palju ringi ja avastasime Eestimaa paiku, kus varem polnud käinud. Muidugi käisime ka kohtades, mis juba varasemast on meeldima hakanud ja saime kinnitust, et nad on ikka tasemel ja koha meie lemmikute listis kindlasti ära teeninud.

Vudila – käisime juulis, aga peame siiani õhtujuttu alustama Vutast. Meie kahese jaoks on see koht nagu paradiis, sai mängida, möllata, ujuda ja loomadele pai teha ning lõunaunest polnud sellel päeval juttugi. Kindlasti järgmisel suvel jälle.

Suveetendus “Kadri” – jõudsin sellel suvel kolmel korral teatrisse, aga “Kadri” läks kõige rohkem hinge. Loodan, et järgmisel suvel saab II osa vaatama minna.

Narva – Jõesuu Noorus spa vee- ja saunakeskus – kogu hotell oli ilus ja maitsekas, aga eriti meeldis mulle vee-ja saunakeskus. Külmadel talveõhtutel hakkan kindlasti seda kuuma Jaapani vanni igatsema ja õhtul saab seal õues mullivannis mõnuleda ja vaadata merd ja päikeseloojangut ning kuulata lainete kohinat. Lisaks on tegemist väga lastesõbraliku kohaga.

Elistvere loomapark – Väike Preili on suur loomasõber, tema eriline lemmik on karu. Elistvere karu oleks seda nagu teadnud ja viimasel korral näitas lapsele ikka kõiki trikke mida oskab. Piisavalt väike park, et saaks kõikide loomade tegemistesse süveneda, hea linnalähedal ka. Kahjuks ilvesepoegi me ikkagi ei näinud.

Pizza Olive – meile maitseb. Tundub, et teistele ka, sest rahvast on alati palju, kuigi Ihamaru asub ju ikkagi suhteliselt metsas.

Väikelinnade Võru ja Põlva keskväljakud – mõlemad on viimase paari aasta jooksul saanud uue kuue. Meie laps oleks Põlvasse tahtnud jäädagi, sest seal on purskkaevud, kus sai ennast mõnusalt märjaks lobistada. Võru omast sõitsime ainult mööda, aga jättis kutsuva mulje, peab kunagi minema lähemalt uudistama.

Tartu rattaringlus – kui alguses oli ratast võimatu saada ja linnapildis jäi iga päev silma mitmeid rattaid lõhkuvaid noori, siis nüüdseks on olukord rahunenud. Vähemalt ma olen alati ratast saanud, mugav on Toomemäest üles vurada.

Tartu kohvikute koogid – sattusime kuidagi tihti välja maiustama ja avastasime päris mitu eriti maitsvat kooki. Näiteks iga kell võiksin uuesti süüa Pahade Poiste Toorjuustu-sokolaadi marmorkooki vaarikakastmega ning RP9 laimikook valge sokolaadi ja toorjuustuga oli super maitsev. Werneri koogivalikust ma ei hakka üldse rääkimagi, lemmikud meil seal napoleoni kook ja uue leiuna laulupeo kook.

Sibulatee – käisime kahel korral, aga ikka ei jõudnud kõigega nii põhjalikult tutvuda kui oleks tahtnud. Soovitan kindlasti Sibulateele aardeid otsima minna ja sibulaid varuma. Mina lähen kindlasti järgmisel suvel jälle, et sealne rattaring ära teha.

Pärnu- aastaid tagasi sattusin pea iga nädal Pärnusse, nüüd polnud kaks aastat käinud, aga tekkis ikka kergelt kodune tunne. Steffani pitsa oli ikka sama hea kui vanasti.

Kubija Spa – oleme käinud viimase kolme aasta jooksul vist viis korda. Mulle meeldib seal kõik. Teenindus, toad, veekeskus, toit, hoolitsused ja neid saab tarbida minu arvates ikka väga mõistliku raha eest ka. Me ei pidanud ka seekord pettuma.

Nooritsmetsa küün – mul oli võimalus osa saada küünipulmast, väga vahva küün Põlvamaal.

Tartu muuseumid – kuna meie laps tahaks iga päev muuseumis käia, siis on mul ülihea meel, et muuseumites nii tihti uusi näituseid avatakse. Spordimuuseum ja Mänguasjamuuseum on täielikud hitid tema jaoks, kui ta pikemaid lauseid oskab moodustada, siis võib seal ekskursioone läbi viia 😀 aga tal on põnev olnud ka AHHAAs, Loodusmuuseumis ja ERMis.

Ma arvan, et see oli esimene suvi mu elus kui ma ei käinud Kauksis. Lihtsalt läks kuidagi nii, et ilusate ilmadega olime kuskil mujal ja külma ning vihmaga ei mõju rand minu jaoks just kutsuvalt.

Järgmisel suvel juba uued käigud, nüüd siis jälle töölainele tagasi.

Spaapuhkus Narva – Jõesuus Noorus spas

Ma olin paarkorda elus varem ka Narva – Jõesuu rannas käinud, aga sealsed spaad olid minu jaoks kõik võõrad. Nüüd avanes meeldiv võimalus koos elukaaslase, lapse ja emaga kolm päeva Noorus Spa Hotellis mõnuleda. See on kuurortlinna uusim spaahotell. Tegelikult on seal 500m raadiuses lausa kaks Noorust, seega ma kordan igaksjuhuks üle, et meie olime Noorus Spa Hotellis mitte Noorus Spa Inn`is.

Kui ma peaksin hotelli ühesõnaga kirjeldama, siis ma ütleksin LUKSUSLIK. Teisena tuli mul kohe pähe LASTESÕBRALIK. Me jõudsime juba kell kaks pärastlõunal kohale, kuigi check-in on alates kella kolmest, siis sellest ei tehtud mingit probleemi ja saime varem oma toa kätte.

Me ööbisime suite toas, mis on siis kahetoaline tuba rõduga, vaatega merele. Eriti meeldiv oli, et toas oli hüdromassaaži vann kahele inimesele, laps sulistas seal küll kõige rohkem. Toas oli ka espresso kohvimasin, konditsioneer, veekeedukann ja tee valik, seif, minibaar, kus kaks pudelivett tasuta, asjad, mida just igas hotellis pole tasuta kasutamiseks igas toas.

Mõlema toa kaudu pääses suurele rõdule ning mõlemas toas oli ka wcd, need olid jällegi väga luksuslikud. Ma võib olla rumal, aga me ei saanud pihta, miks iga vetsupoti kõrval peab ka telefon olema?

Hommikusöögi valik oli küll külluslik, aga ma olin toidu valimisel ikka kuidagi raskustes. Minu lemmikuks kujunesid sõrnikud, neile sai lisada maasikakastet, karamellikastet ja sokolaadikastet. Mmmm….kui head. Putru sai valida nii veega tehtut kui piimaga valmistatut, munad, peekon, munakook, viinerid, vorstikesed, kala valik, võileivamaterjal, saiakesed, müsli ja mitmekülgne joogivalik ning vähemalt kolme sorti puuviljad täitsid kõhtu hästi.

Õhtusöök. Esimesel õhtul oli vau efekt ikka korralik. Sõime palju ja kõht lõi nurru, sest kõik oli nii maitsev. Eelroaks erinevad tikuvõileivad ja soolased korvikesed ning juustud. Pearoaks sai valida nii sealiha, kana, kala, ahjukartulit, friikartuleid, riisi, kusskussi, lihapalle ja veel ja veel muid asju. Ainult sõime ja kiitsime. Magusavalik oli ka imehea ja valida sai kolme erineva roa vahel, mina maitsesin muidugi kõike. Ainus mida ma igatsesin olid värsked salatid, neid põhimõtteliselt ei olnudki ei hommikusöögil ega õhtusöögil. Tavaliselt on just salatite valik hotellides väga suur.

Ootused teiseks õhtuks olid kõrgele kruvitud, aga kahjuks tuli hoopis kerge pettumus vastu võtta. Söögid olid täpselt samad, mis esimesel õhtul ja kala ei maitsenud üldse hästi, oli kastmeta ja kuiv. Kana polnud selline mahlane nagu eelmisel päeval. Magusroad olid ka läbi proovitud ja teisel päeval olid nad kuidagi maitsetumad, tekkis kerge pettumus, et polegi midagi uut proovida, mida päev otsa oodata sai. Kõhud saime muidugi jällegi punni ja häid asju oli ka palju.

Vee- ja saunakeskus on küll üks parimaid, kus ma käinud olen. Keskuses on kaheksa erinevat sauna, atraktsioonidega bassein, 25-meetrine bassein, välibassein, lastebassein, mullivannid, baar ja avatud terass. Kogu kompleks jättis tervikliku ja väga läbi mõeldud mulje.

Saunadest meeldis mulle kõige rohkem aurusaun, aroomisaun oli ka täitsa mõnus. Olen muidu suhteliselt suur soolasauna fänn, aga sealne sool tundus kuidagi eriti jäme ja kehal oli pigem valus, kui seda oma nahale hõõrusin. Olemas on veel lakoonium, kadakasaun, klassikaline Soome saun, kuum Soome saun ning Soome saun ime vaatega. Ime vaade seisneb siis selles, et näeb välja terassile ja merele. Proovisin sinna eriti kuuma Soome sauna ka minna, aga mul hakkasid tallaalused kärssama ja ma ei viitsinud plätusid ning rätikut pepu alla tooma minna. Lamamistoolid olid soojendava efektiga, sinna oleks võinud lausa tuttu jääda, nii mõnusalt soojendasid selga.

Veeasjadest meeldis mulle kõige rohkem Jaapani vann, seal on vesi 40 kraadi kuum ja lõõgastus on täielik.

Tore oli ka see, et lasteala oli täiesti eraldi ruumi tehtud, seega ei häiri kilkavad ja lustivad lapsed teisi spa külastajaid ning lapsed ise ei saa ka kuskile jooksu panna. Lastealal oli kaks basseini, ühes soojem vesi ja sügavus 40cm ning teises veidi jahedam vesi ning sügavus vist umbes 90cm. Kasutamiseks oli pandud palju erinevaid vahendeid väikelastele – kätised, rõngad, vestid.

Õhtul oli super romantiline õues soojas mullivannis istuda ja koos kaaslasega loojuvat päikest vaadata. Õue sai läbi Soome sauna ja ka ujudes pääses välialale.

Positiivne oli see, et mullivanne ja veeatraktsioone oli mitmes kohas ja see tekitas privaatsema tunde ning alati kuskile vanni/basseini mahtus minna. Baaris oli suur valik erinevaid karastusjooke ja kokteile. Väike Preili jõi mingit piimakokteili marjadega, see oli küll väga hea.

Lisaks on olemas veel VIP-oaas, kuhu pääsevad ainult täiskasvanud ning mille pilet maksab hotelli külastajale 15.- Seal on neli sauna, bassein lõõgastavate veemassaaži allikatega, jaapani vann, baar ja terrass ning tasuta joogid, söögid. Seal me seekord ei käinud.

Soolatuba Esagono Halo külastus 30 minutiks oli meil baketis sees ja seal me ka ära käisime. Sauna seinad olid vooderdatud himaalaja roosa soola blokkidest, saun ise ja pingid okume puidust ning maas on siis hästi palju soola, mis näeb kaugemalt vaadates välja nagu liiv. Lapsele anti mänguasjad ja ämbrid, kühvlid kaasa ning tema jaoks oligi see nagu põnev liivakastis käik. Istusime seal ujumisriietes, sest temperatuur on saunas umbes 40 ja higi sai lahti küll. Ega see millegi erilisena ei tundunudki tegelikult, aga pärast olid küll jalad ja käed mõnusalt pehmed.

Hoolitsusi meil paketis ei olnud ja juurde me ka ei ostnud, aga nimetused tundusid küll väga huvitavad olevat. Kindlasti kunagi tahaksin tagasi minna ja ennast poputada lasta. Kleopatra unelm, Siiditee, Nooruse purskkaev ja teised taolised nimetused kõlavad ju hästi küll.

Lastetuba oli päris suur. Väiksele Preilile meeldis takistusrada läbida ja pallimerre liugu lasta. Tegelikult oli seal toas küll mitmeid kappe ja ruumi ka, aga kapid olid tühjad ja mänguasju mõned üksikud. Pliiatsid olid olemas, pabereid mitte, sellised pisiasjad.

Ka õues oli laste peale mõeldud, hotelli sisehoovis oli lastel tegevust küllalt. Sai nii kiikuda, ronida, liugu lasta, liivakastis mängida kui lihtsal teiste lastega sõprust sobitada.

Üldse oli see minu arvates üks väga lastesõbralik hotell. Restoranis oli palju söögitoole, veekeskuses oli lastele oma privaatne ala, kus olid olemas kätised,vestid ja rõngad. Lastega peresid oli hotellis palju.

Ka spordiarmastajatele ja treenijatele on mõeldud. Suur jõusaal ja erinevad rühmatreeningud ootasid külastajaid. Laenutada sai ka rattaid ja elektri tõukse, et Narva – Jõesuud uudistama minna.

Narva – Jõesuu tõmbenumber on muidugi kaunis ja pikk liivarand. Me käisime rannas täpselt ühe korra, sest ainult esimesel päeval oli ilm ilus, teisel päeval sadas pidevalt ja kolmandal päeval oli nii tuuline ja külm, et vaatasime kuidas ruttu autosse ja koju saaks.

Kokkuvõttes jäime oma spaapuhkusega muidugi väga rahule. Noorusesse tasub teinekordi minna.

Jalutuskäik Narvas

Enne kui Narva – Jõesuusse spapuhkusele sõitsime, jalutasime paar tundi piirilinnas Narvas ringi. Parkisime auto kindluse ja piiripunkti lähedale linnavalitsuse ees asuvasse tasulisse parklasse ja suundusime esimese asjana lõunatama. Mulle tuli üllatusena fakt, et eestlasi elab Narvas kõigest umbes 5%, ma arvasin, et eestlaste osakaal on ikka sinna 15 – 20% ligi.

Tartu Ülikooli Narva kolledži esimesel korrusel asub kohvik Muna. Kolledž asub kohe Narva raekoja kõrval. Me võtsime kõik päevapraed ehk lihapallid kartuli ja salatiga ning magustoiduks valisin samuti päevapakkumises olnud sõrnikud. Kahjuks me pettusime ikka täiega. Lihapallid olid täiesti maitsetud ja kuivad ning kartul oli ka maitseta. Unustati maitseaineid kasutada? Sõrnikud olid õnneks head ja leib ning sinna peale määritav maitsevõi olid suurepärased, kõhud saime ikka täis.

Edasi suundusime promenaadile, mis on imekaunis ja ehitatud pea kilomeetri pikkuseks. Promenaad on idast piiratud Narva jõega, läänest bastionimüüride ja Hermanni kindlusega, põhjast Narva Sadamaga ja lõunast Joaoru rekreatsioonialaga. Seal on hea jalutada, lastele on ka mängimisplatse ning mõned seal sõitsid ka rulluiskudega ringi.

Jaanilinna linnus Venemaal

Korraks põikasime ka Narva linnuse sisehoovi, aga linnusesse sisse seekord ei läinud. Seal mingid remonttööd vist käsil, igal pool oli ehitusjäätmeid ja sissepääs oli restorani kaudu.

Esimestkoda Narva sattujatel soovitan promenaadil jalutada, linnust külastada. Suhteliselt uus huviväärsus on Victoria Bastioni kasematid, kus ma pole veel ise käinud. Kirikud paistavad ka eemalt väga võimsatena. Kreenholmi ekskursioonile tahaksin ka kunagi minna. Narvas jagub tegevust kindlasti terveks päevaks.