Ott Tänak: The Movie (2019)

Olen suur spordifänn, aga eriline rallifänn ma pole. Muidugi on mul hea meel, kui Tänakul ja Järveojal hästi läheb ning hoian meedia vahendusel ennast ikka nende tegemiste ja kiiruskatsete tulemustega kursis, aga ise kuhugi ralliraja äärde ei kipu ma üldse.

Tegelikult ei plaaninud ma ka filmi vaatama minna, aga vend ütles, et see on täitsalõpp kui hea film. Uudishimu sai minust võitu ja nii ma filmi Ott Tänak: The Movie vaatamas ikkagi käisingi.

Foto: viv.ee

Kas mulle meeldis? Jah, meeldis küll. Tänak on meedia vahendusel jätnud pigem kinnise inimese mulje, aga filmis avas ennast meeldivalt palju. Meeldis, et filmitud oli maailma erinevates paikades ja võidujoovastuse ning kaotusekibeduse vahel räägiti, kuidas see pisike Saaremaa poiss üldse võidusõidu pisiku külge sai ning milliste keerdkäikude kaudu maailma tippu jõudis. Kuulata sai lähedaste ja toetajate mõtteid, mulle meeldisid ka spordireporterite intervjuud ning sain aimu, kuidas Tänak, Järveoja ralliks valmistuvad, rajaga tutvuvad ja legendi koostavad. Palju on eestlastest rallifänne, kes käivad Tänakut maailmas toetamas, aga ma ei teadnud seda, et nii palju eestlasi seal rallimaailmas toimetab, mehhaanikud, rallipargi ehitajad jne.

Enim meelde jäänud ja emotsioone tekitanud hetked filmist minu jaoks?

  • 2015. aasta Mehhiko ralli ja otse järve kihutamine.
  • Oti vanaema kaasa elamine oma lapselapsele tahvelarvuti vahendusel ja vaheaegu vihikusse kirjutades.
  • Ott lasteaia peolt ära minemas ja lastelaulu ümisemas.
  • Peale katkestamist tee ääres pikutav ja nuttev Ott, maailmameistritiitel jäi seekord tulemata.
  • Eesti lippude meri Soome rallil.

Oli meeldivad 2 tundi ja 15 minutit. Ma elan neile nüüd veel rohkem kaasa, kui varem. Tooge maailmameistritiitel koju!

Näitusel “Kaunase Žalgirise varakamber”

Foto: spordimuuseum.ee

Käisime Väikse Preiliga täna Spordi- ja Olümpiamuuseumis, juba veebruarist saati saab seal korvpalliklubi Kaunase Žalgirise trofeesid ja muid märgilisi esemeid vaadata. Näitus jääb Tartus avatuks maikuuni.

Hea uudis kõigile ITIC õpetajakaardi omanikele ka, Spordimuuseumis on kõikidele õpsidele tasuta sissepääs kaardi ette näitamisel garanteeritud. Meil oli seega täitsa tasuta muuseumis käik, sest eelkooliealised saavad ka muuseumipileti täitsa niisama.

Karikad olid ilusad ja uhked, uudistada sai veel erinevaid mängusärke, näiteks on näitusel Arvydas Sabonise võistlusvorm, ta on vist ka ainuke mängija, keda ma niimoodi sealt meeskonnast nimetada oskan.

Foto: spordimuuseum.ee

Mulle meeldis, et näituse kavandamisel oli esile toodud Kaunase võistkonna seotus Eestiga. Sai vaadata Siim – Sander Vene ja ja Priit Vene Leedu meistrisõrmuseid näiteks ning järelkasvumeeskonna karikat, mis võidetud Tartu sügisturniiril. Kossufännid minge uudistama!

Me muidugi ei piirdunud ainult selle näituse vaatamisega, tegime ikka muuseumile ringi peale. Huvitav oleks teada, kas mõni 1,5 aastane on veel sama palju seal muuseumis käinud, kui meie Väike Preili. Kindlad kohad, kus tuleb peatus teha ja laps pildile püüda on pallimeri, hooga jookseb ta ka esikoha pjedestaalile, et Ott Tänaku ja Martin Järveoja vahel poseerida. Palle tuleb ka muidugi väravasse lüüa ja mööda saali laiali vedada.