V Spa vee- ja lõõgastusmaailmas

Ma olen V Spa vee- ja lõõgastusmaailmas ikka päris mitu korda käinud, kokku umbes nii kümme korda ja mulle on alati meeldinud. Millalgi lähitulevikus on meil plaanis ka V Spas ööbimisega pakett broneerida, vaatasin, et Hotelliveebi lehe kõige populaarsem romantikapakett on just V Spa “Võluv romantikapuhkus mullivanniga deluxe toas”, mis maksab argipäeviti 119.-

Aga praegu räägin siiski basseinidest ja saunadest. Mina ostan üksi või kaaslasega käies alati deluxe pileti, sest see tagab pääsu ka saunamaailma ja soolamaailma ja just erinevate ägedate saunade pärast ma seal spaas enamasti käingi. Kui käime perega, siis me veedame küll enamus aja Väikse Preili lemmik paikades ehk mullivannides ja lastebasseinis ja võtame selle kõige tavalisema pileti, millega pääseb kolme sauna ja veemaailma. Meie käime võimalusel argipäeva hommikuti, siis on vähem rahvast ega pea kuskil järjekorras seisma ja saunalaval kokkupressitult istuma.

Juba spa asukoht on mugav. Täiesti kesklinnas, sõidad Kvartali kaubanduskeskuses liftiga neljandale korrusele ja võidki mõnulema asuda. Riietusruum on meestele ja naistele ühine, riiete vahetamiseks on väikesed boksid, beebidega käies on ühine ruum eriti mugav lahendus. Pesuruumides on nii väiksed vannid kui ka söögitoolid olemas, kuhu on hea laps asetada selleks ajaks, kui ennast pesed. Kodust tuleks kindlasti plätud kaasa pakkida, sest põrandad on libedad ning ilma enam veekeskusesse ei lastagi. Kellel siiski plätusid kaasas pole saavad sellised natuke naljakad ühekordsed osta (võib olla on väga mugavad, aga jätavad naljaka mulje).

Beebibasseinis ning mullivannides on vesi 33 kraadi ja suures veesilmas 31 kraadi, Jaapani basseinis lausa 41 kraadi. Õnneks on õhk ka soe ja meie lapsel pole seni küll jahe hakanud.

https://vspa.ee/galerii/

Soolamaailmas saab soolabasseinis kogeda ainulaadset võimalust ning veepeal hõljuda, seal varbad taeva poole lebada saavad ka need, kes ujuda ei oska. Vesi ise hoiab sind…

https://vspa.ee/galerii/

Aurusaun, gaasikerisega saun, Haman, Soome saun, Kadaka saun, Vene banja, Jääsaun, meesaun, soolakivisaun, soola – aurusaun…mida võtta mida jätta? Ma üldiselt käin kõigis, aga on välja kujunenud lemmikud. Kadakasaunas on õhus mõnus kadaka aroom, mis on kasulik meie immuunsüsteemile. Vene banjas istudes on mul alati tunne nagu oleks Kunksmooril külas, kes mingit nõiarohtu parasjagu kokku segamas ja mina oodates saan kuumas mõnuleda. Jääsauna nelja kraadine temperatuur on minu seni küll ainult värisema pannud ja pole vau efekti tekitanud. Soola – aurusaunas meeldib mulle loodusliku meresoolaga keha koorida, pärast on kohe tunda, et nahk on pehmem ja säravam.

Väga huvitavad on ka saunarituaalid, need pakuvad võimalust lõõgastumiseks ning saab huvitava kogemuse saunakultuurist. Mina olen osalenud leilisauna rituaalil. Saunameister viskab leili ja vehib rätikuga ning vahepeal viskab ka jahutavat vett sulle kuuma keha peale ning vihtleb ka. Ma tahaksin kindlasti ära proovida ka Shea-või rituaali, mille kirjeldus mulle kodulehel väga uhke ja kutsuvana tundub.

https://vspa.ee/galerii/

Veekeskuses on palju lõõgastumispaiku, kus vahepeal hea privaatsust nautida ja näiteks beebit sööta või niisama lamamistoolis puhata ja kokteili nautida, mida kohe basseini äärest tellida saab.

Hakkasin mõtlema, kas selles spaas on midagi, mis mulle ei meeldi ka? Libedad põrandad on vist ainuke miinus, mis meelde tuleb. Pilet ei ole ka just kõige odavam, aga see ongi see mõnus tükike luksust millega ennast vahel premeerida 🙂

Raamatunäitusel “Eesti laste kangelased”

Tartu Linnaraamatukogu II korruse näituseruumis on kuni 7. novembrini vahva näitus “Eesti laste kangelased” Läbi ajaloo on olnud palju erinevaid tegelasi, kes on mällu sööbinud ning mõnikord lausa omandanud kangelase staatuse. See näitus pakkus mulle nii palju taaskohtumise hetki, ma ei tea suuremat raamatusõpra kui minu vanaema, ta ostis mulle küll vist kõik raamatud ja koomiksid, mis tol ajal üldse saada olid.

Ta jaksas mulle väsimatult raamatuid ette lugeda ning süstis minusse sama suure lugemiskire, olen eluaeg hästi palju lugenud ja viinud raha pigem raamatupoodi kui kuhugi mujale. Ootan juba põnevusega seda aega, kui saan Väiksele Preilile lugema hakata ning koos temaga loetu üle arutleda.

Näitusel oli minu lapsepõlve lemmikutest Astrid Reinla “Pätu”. Mulle meeldis telekast ka samanimelist sarja vaadata, oi kus ma naersin, kui Pätu jälle pahandust oli teinud. Naksitrallid olid ka vahvad sellid, mäletan, et tahtsin ka endale kirja saata nagu seal tehti. “Sipsikut” ning “Trips, Traps, Trulli” võisin ka lõputult lugeda, “Kunksmoor” meeldis ka. Tipp ja Täpp meenuvad mulle ainult telekast oma maailma parima lauluga: “Täna sööme kommi, homme sööme kommi…”, seda raamatut ma vist lugenud pole.

Mõmmi – Aabits oli kahtlemata Hunt Kriimsilma kõrval mu lemmik multikaks/lavastuseks, raamatuid ma nii väga ei mäleta.

Uuema aja raamatutest olid esindatud Jänku – Jussi raamatud, Nöbinina ning muidugi Lotte. Neid meil kodus olemas pole, sest mina ja vend olime nende ilmumise ajaks juba päris suured. Teised varem ilmunud raamatud on meil enamasti kõik olemas, täitsa uskumatult äge tegelikult.

Mul oli muidugi veel lemmik raamatuid, peaks mõnel kõledal sügisõhtul raamaturiiulit sorteerima ning endale sealt nostalgia mõttes lugemisvara võtma.

Mängukeskuses Marakratt hullamas

Kuna täna on vastikult niiske ja vihmane ilm, siis mänguväljakule ma ei tahtnud Väikse Preiliga minna, aga mingit vahvat tegevust tahtsin talle pakkuda küll. Googeldasin Tartus asuvaid laste mängumaasid ja valisin asukoha järgi kõige paremini sobiva välja.

Täna sai valituks Kvartali keskuses asuv laste mängukeskus Marakratt. Asub see neljandal korrusel ehk on V Spa veekeskuse naaber. Sõitsime liftiga õigele korrusele, parkisime käru ukse taha ning astusimegi marakrattide maailma.  1-aastasele maksis 60 minuti pilet 3.-, täitsa mõistlik hind minu arvates.

Esimesena suundusime muidugi pallimerre, mis on siiani mängutubades Väikse Preili lemmik koht olnud. Seal samas oli kohe ka liumägi nii, et seal mängumaa osas veetsime ikka enamuse ajast.

https://www.marakratt.ee/galerii/

Veel pakkus lapsele huvi nukunurk, koos köögi ja tarvikutega. Sai hoogsalt kapi uksi ja sahtleid avada ja kraami välja tõsta, nukukäruga nukku ringi sõidutada ja erinevaid puuvilju korvi ja potti tõsta.

Autodele mõeldud ringrajal oli alati palju sõitjaid, sinna ta eriti minna ei julgenud, aga üks väiksem auto pakkus talle muidu huvi küll. Raamaturiiuli juures vaatasime pusled üle ja sirvisime paari raamatut ka. Suurematele mõeldud atraktsioone ma väga uudistada ei jõudnud, aga tegevust jagub seal tundideks ka suurematele lastele. Olemas on ronimisala, pallikahurite mänguala, liumägi läbi kahe korruse ja palju muudki. 4. – 12. aastaseid lapsi saavad vanemad sinna mängima viia ka nii, et ise lähevad ära näiteks Kvartalisse shoppama.

Mängukeskuses on olemas ka sünnipäevatuba, kuhu mahub 30 külalist. 3 tunnise sünnipäeva hinnad algavad 60 eurost nädala sees ja on 100 euro ringis nädalavahetustel.

https://www.marakratt.ee/galerii/

Ma arvan, et tegu on ühe ägeda mängukeskusega, kuhu me ka teinekord mängima suundume. Tund aega hullamist väsitas Väikse Preili täitsa ära, oli kärus teel koju väga rahulik, tavaliselt tahab ikka vankrist välja rabeleda.

 

Õhtusöök La Dolce Vitas

Ma sattusin Tartu vanalinnas Gildi tänaval asuvasse Itaalia restorani La Dolce Vita esimest korda juba Tartu ülikooli rebasena ehk siis 13 aastat tagasi. See armas restoran on mul siiani üks lemmikuid ning aegajalt ikka käin seal ennast maitsvate roogadega premeerimas.

Täna saime koos mehega õhtusöögile minna, tähistasime tema esimese veerandi lõppu õpetajana, Väike Preili jäi onuga koju mängima. La Dolce Vita avati 2003. aastal itaallaste poolt ning restorani saalis on alati mõnus sumin nagu üks suur Itaalia perekond sööks õhtust ja jagaks teistega oma päevamuljeid, samas pole see sumin häiriv ning jagub privaatsust, et kallimaga koos õhtusööki nautida. Meie jõudsime restorani juba kella viie ajal ja rahvast polnud väga palju, õhtul hiljem ja nädalavahetustel minnes soovitan laua ette broneerida, sest tegemist on väga populaarse restoga.

Mina sõin täna esimest korda Ravioli al salome`d ehk värskeid ravioole koore, lõhe, tomatikastme, punase sibula ja parmesani juustuga. Oli väga maitsev täidisega pastaroog, aga minu jaoks oli seda sibulat seal liiga palju.

Mees tellis Pollo al limone ehk kanafilee koore-sidrunikastmes, ta kiitis oma pearooga väga. Kõige lemmikumad toidud on mul La Dolce Vitas Lasanje, Rigatoni ai quattro formaggi ning kõik pitsad on ka hirmushead.

Magustoiduks sõin mina Tiramisut, mis oli hea nagu alati. Ma üldse ei mäletagi, et ma oleks seal kunagi mõnes toidus pettuma pidanud. Mees tellis Fagottino alla banana ehk traditsioonilise Itaalia piruka sokolaadi, maskarpoone juustu ja banaaniga. Esimene mõte tema magustoitu nähes oli mul: “Appi, kui suur ja rammus ports”

Jäätised on ka seal restoranis väga head, tavaliselt suvel, kui Emajõe äärde jalutama suundume, siis põikame La Dolce Vitast läbi ja võtame jäätisetuutud maiustamiseks kaasa.

Spordi – ja Olümpiamuuseumis

Minu lemmik muuseum asub Tartus Rüütli tänaval, kohe Treffneri koolimaja vastas. Ma pole üheski teises muuseumis nii mitmeid kordi käinud kui Spordimuuseumis. Miks ma sinna siis nii tihti satun? Seal on alati midagi uut vaadata, muuseum pingutab tõsiselt selle nimel, et külastajatele elamusi pakkuda, näiteks suvel sai imetleda Real Madridi karikaid ja medaleid ning muud nänni. Samuti on muuseumis palju interaktiivseid eksponaate, saab ise palli mängida, Ott Tänakule kaardilugejat mängida, oma reaktsiooni testida ning palju muid asju veel teha, mis põnevust ja pinget pakuvad kõikidele, kel väikegi spordihuvi või võistluspisik sees.

Meie alustasime muuseumi külastust elamusnäitusel “See on ralli!” Näitusel on palju ralliga seotud esemeid nii mootorispordi algusaegadest, kui praegustelt tähtedelt Ott Tänakult ja Martin Järveojalt. Interaktiivsetel atraktsioonidel saab enda rallisõidu oskuseid katsetada, kaardilugeja ametit proovida ning enda mehaaniku oskuseid testida. Meie Väiksele Preilile meeldis kõige rohkem poodjumi esimesel astmel istumine ja meile ehk publikule lehvitamine.

spordimuuseum.ee

Edasi suundusime püsinäituste juurde, mis kannab üldnime “Hortus Atleticus”. Sealt leiab igas vanuses spordihuviline enda jaoks põnevat, tõsisem spordihuviline saab süüvida spordiajalukku, lapsed saavad osavust proovida jalgrattasimulaatoril ja köieveos, pildistada ennast koos jõumeestega ning veel palju muudki. Ja eestlaste olümpiamedaleid uudistades on oma maa sportlaste üle alati uhke tunne ja tulevad meelde emotsionaalsed kaasaelamised teleka ees.

Kõige kauem aega veetsime näitusel “Kõik mängu!” Reaktsiooni mäng oli mul üks lemmikuid, mis sest, et ma sain järjekordselt kinnitust, et mu mehel on palju kiirem reageerimisvõime.  Spordikommentaatori rolli me ennast küll ei asetanud, aga võimalus on seal olemas lasta Kalev Kruusil ennast küsitleda.  Samuti saab näitusesaalis mängida nii käsipalli, jalgpalli kui ka teisi pallimänge proovida, pere pisemaid lõbustab ja meelitab suur pallimeri.

Suvel oli jalkasõpradel kahe nädala jooksul võimalik näha näitust “Real Madrid. Sajandi kollektsioon.” Kas me käisime seda vaatamas? Jah, muidugi, sest tegemist on väga erilise väljapanekuga, mida pole varem Batikumis ega Skandinaavias nähtud, aga meie oma koduses Tartus sai imetleda suursuguseid ja säravaid trofeesid, mida jagatakse ainult maailma parimatele.

Muuseumi täispilet maksab 6.- ja perepilet 15.-, aga kodulehelt tasub soodustuste kohta ka uurida. Muuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani, millegi pärast on mul just alati esmaspäeviti sealt mööda jalutades tahtmine sisse astuda.

Muuseum pakub mitmeid erinevaid haridusprogramme ka, samuti töötubasid ning giidiga ekskursioone ning talvel muutub muuseum mõneks ajaks lausa Päkapikumaaks. Üsna tihti on muuseumis esinemas mõni Eesti tippsportlane, keda saab siis kuulama ja autogrammi sooviga pommitama minna. Mina olen korra kasutanud teenust “Muuseum tuleb külla”, lastele läks see üritus väga peale, vaadati huviga kaasa võetud eksponaate, kuulati loengut ning üritus lõppes vahva viktoriiniga, kus parimatele jagati ka auhindu.